It's about time

ehk siis ma lendan juba täna tagasi koju. Aga täna ma käisin linna peal veel natuke, tegin mõningad sisseostud. Õhtul tulid Anni ja Maarja minu poole, tegime süüa - taaskord pastat. Jõime veini, ajasime juttu. Noh nagu ikka. Ja oli tore. Sain ka asjad enam-vähem pakitud. Jääb vaid üle loota, et need kõik 20kg sisse mahuvad ning et ma jälle sama vana nalja lennujaamas tegema ei pea hakkama, ehk siis kohvrit käsipagasisse ümber pakkima ja võimalikult paljusi riideid selga toppima. Kell 7:55 läheb lennuk, mis tähendab, et pean kodust mõned minutid enne 5 lahkuma, et võtta siit buss Plaza Catalunya'sse ning sealt edasi Aerobussiga lennujaama. Lendan taaskord läbi Praha, kuid seekord pean Prahas õnneks vaid 1,5 h ootama, et edasi Riiga lennata. Kell 14:30 jõuan siis Riiga ja eks sealt edasi näis, mis saama hakkab.

Barcelonas veedetud 16 päeva olid lihtsalt öelda imelised ja rohkem ma ei ütle ka. Vot! See you soon !!!

Just some drinks and nice time

Eile õhtu ma käisin kodu lähedal baaris ning tutvusin päris kohalike, kataloonia inimestega. Nad olid väga huvitavad ja seletasid mulle päris palju asju Hispaania ja Kataloonia kohta lahti. Täna käisin rannas ja õhtul sain Maarja ja Anniga kokku ning me käisime Casa Tomasa's Paellat söömas ning tegime ka mõned dringid linnas ning veidi hiljem suundusime Maarja ja Anni poole ja jõime veel veidi veini, istusime rõdul, rääkisime jutte. Väga väga mõnus õhtu oli.




Paella

Magic of the moment

Täna käisin Güell'i pargis. Güell'i park on arhidektuursete elementidega aedade kompleks el Carmel'i mäel, disainitud Antoni Gaudi poolt ja ehitatud aastatel 1900 – 1914. See oli fantastiline! Ma kuulsin seal kõige imelisemat harfi mängu, mida olen kuulnud. Seal oli tunne, et lihtsalt istud, ei mõtle midagi ja lihtsalt oled ja väga kerge on olla. Selline paik, kuhu võikski jääda. Nii palju ilu ja kunsti. Võrratu! Kui keegi peaks kunagi Barcelonasse tulema, siis see on kindlasti „must“, kuhu minna.








Antoni Gaudi maja, kus ta elas aastatel 1906 - 1926





Wind of change





Parkimine Barcelona moodi

What a night ...

Pühapäeval umbes kella 17 paiku läksin Facebooki. Seal hakkas Rafael minuga rääkima ja kutsus mind kella 18st Tony Hawk'i vaatama. Minu esimene küsimus oli „Kes on Tony Hawk?“ ning vastus kõlas järgmiselt: „Tony Hawk is an American professional skateboarder.“ Mõtlesin, et miks ka mitte ning peadselt seadsin oma sammud Barceloneta ranna poole, sest seal ta sõitis. Pean tõdema, et väga äge oli, rahvast oli palju, väga palju. Õhtul mingi aeg läksin koju, käisin pesemas ning läksin Big Bang Bar'i „Jam de Rock“-i vaatama/kuulama. Läksin üksi, lihtsalt muusikat nautima. Mingi aeg mõtlesin, et võiks õlut osta. Läksin baarileti äärde, istusin, ostsin õlle, hakkasin suitsu tegema ning nii pea, kui suitsu süüdatud sain, istus mu kõrvale baarman. Siit soovitus: kui tahad ükskõik mis jooke baaris tasuta saada, tasub baarman'iga sooje suhteid hoida. Umbes kella poole 4 paiku hakkasin sealt baarist lahkuma. Läksin sinna ööbussiga, sest metroo sõidab ainult kella 00:00'ni. Teoreetiliselt peaks siis tagasi ka selle bussiga saama, aga mida ma ei leidnud, oli bussipeatus teises suunas. Ma kõndisin vist 3 kvartalit ristipõiki igat pidi läbi, vahepeal olin täiesti eksinud. See oli suhteliselt kriipi, sest pea ühtegi inimest polnud tänaval, prügikastidest mööda kõndides tulid mingid kodutute köhatused... Ma uitasin umbes 1,5 või 2 tundi seal ja lootusetult. Samas teadsin, et küll lõpuks kõik korda saab, niiet parem naudin seda jalutuskäiku imeliste majade vahel. Lõpuks leidsin ma kuskil nurga peal üksiku takso, millega siis õnnelikult koju sõitsin. Eile ehk esmaspäeval käisin rannas nii päeval kui öösel. Päeval käisin niisama päevitamas ja ujumas. Õhtul umbes kella 9 või 10 paiku kirjutas Samora Facebook'is, et nad lähevad Plaza del Trip'ile, et tulgu ma ka. Ning ma läksin ka, aga kui mina sinna jõudsin, oli kell 2 ja neid polnud enam. Mis seal ikka. Plaza del Trip'il ei lähe minutitki, et kedagi muhedat leida, kellega koos chillida ja nii läks ka eile. Ma ei tea mis tõmme mul nende argentiinlastega on, aga jälle sattusin ma argentiinlaste punti (enamik argentiinlased, mitte kõik). Meil tuli hiilgav idee, et võiks randa minna ja seal edasi õlut juua ja chillida. Seadsime sammud ranna poole ja rand on siin lihtsalt VÕRRATU!!! Esimest korda siin tundsin sääsehammustust, see oli suht keset merd, muuli peal. Aga neid sääski ei anna Eesti omadega võrreldagi, need pigem pinisevad ja hammustust nagu ei tunnegi. Ja õnneks palju neid polnud, niiet romantisch. Olime mõned tunnid rannas ja hommikul umbes kella 7 paiku läksime Bassirou poole (SC Negro). Sealt hakkasin umbes kella 9 paiku koju minema ja pool 10 olin kodus.





Tony Hawk

Tule kui leebe tuul

Eile sain Maarja ja Anni'ga kokku, läksin nende juurde. Jõime veini, rääkisime juttu. Veider oli taas eesti keeles rääkida, kuigi olen vaid 1,5 nädalat Eestist eemal olnud. Aga kuidagi ei osanud sobivaid sõnu enda väljendamiseks leida. Pärast veini joomist läksime linna peale. Meiega tuli veel Maarja ja Anni korterikaaslane hispaanlanna Anna. Käisime geibaaris ja hiljem suundusime ühte pubisse, mis oli üpris lahe. Eile hakkas see vein kuidagi eriliselt pähe, võib-olla sellepärast, et päeva söögiks oli olnud mango ja vesi, aga igatahes... kaua seal pubis sees olla ei kannatanud. Mingi aeg lahkusin sealt ning kuna Plaza del Trip oli sellele pubile väga lähedal, siis mõtlesin, et lähen korra sealt läbi ja vaatan, kas mõni tuttav ka seal jälle istub. Teel Plaza del Trip'i nägin veel ühte kontserti tänaval, millest on siin all pool ka video. Jõudnud Plaza del Trip'i, kohtasin seal koheselt tuttavaid ning jäin tsipaks ajaks sinna juttu ajama ja jällegi uusi tutvusi saama. Ma ei teagi, mis kell ma koju jõudsin, aga täna lõunal kohtusime taas Maarja ja Anniga ning läksime randa. Päike oli mõnus pehme ning vahemere vesi on vapusatav - nii mõnus ja soe. Pärast randa käisin korra poest ja kodust läbi ning läksin jällegi Maarja ja Anni juurde, õhtustama. Nad tegid pastat (mis maitses väga väga väga hästi) ning mina tõin veini. Üle pika aja üks korralik päris söömise moodi söömine oli see minu jaoks. Nüüd jõudsin taas koju ning mõtlen, mida teha - kas minna välja või magama. Selline väsimus on peal, aga samas on laupäeva õhtu... Dunno, we'll see.

What should I say?

Eile õhtul helistas Samora (brasiillane, kes siin elab) ja kutsus välja. Saime kella 12 ja 1 vahel kokku, tal olid veel mõned sõbrad kaasas ning läksime baari. Baaris tegime väikesed dringid ning suundusime klubisse. See klubi oli väga lahe, sest all korrusel oli selline „Pokemoni disko“, selline punuk-pidu ja üleval korrusel oli twist. Absoluutselt erinev rahvas mõlemal korrusel. Mingi aeg aga lahkusime klubist ja läksime Plaza del Trip'i. Seal oli nagu ikka, ehk rahvas chillis, joodi õlle, räägiti juttu, mängiti kitarri ja lauldi. Sain seal JÄLLE argentiinlastega tuttavaks. Umbes kell 7 hommikul jõudsin ilusti koju (SC Argentiina). Kunagi lõuna ajal ärkasin ja läksin linna turistima. Umbes kella 10 paiku õhtul jõudsin tagasi koju ning mõte oli minna jazzi kuulama. Nii ma ka tegin, aga kuna läksin liiga hilja, siis jõudsin selleks ajaks, kui muusikud oma pille kotti pakkisid. Mis seal ikka – teine kord, ja läksin linna. Praeguseks on nii, et tänava peal juba kohtan kohalikke tuttavaid. Ja siin pole ju nii, et kui tuttavat tänaval näed, siis ütled lihtsalt „tsau“. Kõigepealt musid muidugi, siis räägid pikalt laialt niisama seosetut teksti, siis mõtled, et teeks väikesed joogid ja räägiks veel ja nii ta lähebki ja nii läks ka täna õhtul. Niiet ma jõudsin nüüd kell pool 5 koju ning lähen kohe magama, et homme normaalsel ajal ärgata ja miskit ette võtta.



Plaza Real öösel


Rambla del Mar




coin laundry


Plaza Real

La Rambla